Aliis Aalmann

Aliis Aalmann (born 16, December 1995) is an Estonian poet and teacher. In 2021, she was awarded the Betti Alver Poetry Prize. In 2024, she received the Gustav Suits Poetry Award for her poetry collection "Väe võim" ("The Power of Force") and the Friedebert Tuglas Short Story Award for her short story "Mina ei käinud siis veel koolis" ("I Didn't Go to School Yet"). Interviews Kõndisin just koju, Uuskasutuskeskusest ostetud Heiti Talviku luulekogumik "Luuletused" näpu vahel, ja sattusin lugema "Lauliku hommikut". Ma lausa turtsatasin omaette naerda. Need read tekitasid võluväel hea tuju. Aga maagilisuse tasandeid on erinevaid. Piisab ka fraasist, et aju hakkaks tootma õnnehormoone. Ka ses mõttes annavad sõnad "jõudu". Ja siinkohal polegi ilmselt nii suur erinevus, kas fraasi peale olen tulnud mina või keegi teine, ahhaa-moment on ikkagi. Translation: I was just walking home, clutching a poetry collection "Poems" by Heiti Talvik bought from the Re-use Centre, and happened to read "Morning of the Bard". I actually snorted out loud. Those lines magically created a good mood. But there are different levels of magic. A single phrase is enough for the brain to start producing happy hormones. In that sense, words also give "strength". And at this point, it probably doesn't make that much difference whether I came up with the phrase or someone else did, the aha moment is still there. Teisalt on sõnadel ka äraspidine jõud. Ma olen tulihingeliselt vaielnud vastu, et mina ei lähe mitte kunagi eesti keelt õppima, aga nüüd on kaks kraadi eesti ja soome-ugri keeleteaduses käes. Samuti olen vaielnud, et õpetajat minust ei saa, nüüd tegelikkus pilkab mind. Eks seda irooniat on mujalgi olnud. Translation: On the other hand, words also have a perverse strength. I have fiercely argued that I will never study the Estonian language, but now I have two degrees in Estonian and Finno-Ugric linguistics. I have also argued that I will not become a teacher, and now reality is mocking me. Well, that irony has been present elsewhere too. Ja mõni sõna jääb kummitama. Ju temas on mingi jõud, mis ei lase lahti. Kas just maagiline – seda tahaks pikem positiivsete sõnade kohta kasutada –, aga mingisugune mõju on. Need sõnad või väljendid, mille tähendus on positiivne, kipuvad kiiremini ununema kui need, mis on öeldud kurja pärast või hoolimatult. Aga sõnade kõla ja tekkivad seosed või kujutluspildid stimuleerivad aju ja annavad mingisuguse seletamatu hingamise. Translation: And some words haunt you. There must be some power in them that won't let go. Whether it is magical – I'd rather use that for positive words – but it has some kind of effect. Words or expressions that have a positive meaning tend to be forgotten faster than those spoken out of malice or heedlessly. But the sound of words and the resulting associations or mental images stimulate the brain and give some inexplicable breath. On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind. On mõeldamatu, et ma ei pane ühtki mõtet kirja. See jätaks mu nälga ja teeks vaeseks just ses mõttes, et mul on kahju, kui mõtted vajuvad unustusse ja neid ei saa kunagi tagasi. Seega rikas olemiseks on vaja märkmikke, mida täita, ja kirjutusvahendeid, millega kirjutada. Nii nagu sportlane ei oska ilma spordita, ei oska mina ilma kirjutamiseta. Muidugi on ka halvemaid päevi, kus ma ei suuda midagi kirjutada, aga neil puhkudel tuleks hoopis küsida, kas asi on selles, et ei suuda, või hoopis selles, et kardan, et mu sõnadel pole väärtust. Ja siis tuleb otsida seda maagilist sõna. Seda, mis sütitaks kire, olgu selleks enda avastus, mõni loetud kirjatükk või kellegi teise öeldud julgustus. Translation: Is it wind in the soft wings of inspiration or rather defiance, but words feed me. It is unthinkable that I wouldn't write down a single thought. That would leave me hungry and poor in the sense that I am sorry if thoughts sink into oblivion and can never be retrieved. So to be rich you need notebooks to fill and writing instruments to write with. Just as an athlete cannot do without sport, I cannot do without writing. Of course, there are worse days when I can't write anything, but on those occasions, one should rather ask whether the trouble is that I can't, or rather that I'm afraid my words have no value. And then you have to look for that magical word. The one that would ignite passion, whether it's self-discovery, some piece of writing you've read, or someone else's encouragement. Ma olen alati pidanud ennast suhteliselt halvaks (kõrg)kultuuri tarbijaks...Nüüd mõtlesin, et kui ta juba nii ahvatlevalt riiulilt vastu vaatab, on see selge märk, et pean ta endaga koju viima ja lugema. Ütlen ausalt, ma ei saa väga midagi aru. Võib-olla ma ei küüni selleni, võib-olla see mõistmine tuleb hiljem. Translation: I have always considered myself a relatively poor consumer of (high) culture...Now I thought that since it's looking back at me so temptingly from the shelf, it's a clear sign that I must take it home with me and read it. To be honest, I don't really understand much. Maybe I don't reach that level, maybe this understanding will come later. See, mis mind raamatute juures võlub, on põnevus ja ka poeetiline keel. Translation: What fascinates me about books is the excitement and also the poetic language. Searching for a magical word, Aliis Aalmann, interview by Pille-Riin Larm, Sirp (26 November 2021) Poetry "Verihaljas" ("Blood-Green") Quotes from the publication: Aliis Aalmann, "Verihaljas", 2021. Varjud kõndisid vesistel mätastel / naersid kopsudest rabaauru / silmis põlesid maastikud / nad tantsisid udukleitides üle pohlavarte / üle kadakamarjade ja sinikate / nad tilkusid tõrva ja tuld / kuni kuu oli sõna keset järve / Varjud vajusid / käteks, tiibadeks ja sulgedeks / sellest vormus kõik muu Translation: Shadows walked on watery tussocks / laughed bog vapor from lungs / landscapes burned in eyes / they danced in mist dresses over lingonberry stems / over crowberries and bog bilberries / they dripped tar and fire / until the moon was a word in the middle of the lake / / Shadows sank / into hands, wings and feathers / from this everything else was formed "Varjud", p. 8 Meil on vägi ohata põlluga samas rütmis / liuelda jõe kombel radu niitmata heinamaale / las sülitame loitse ja pritsime sädemeid / me südamed on pööripäeva nõiatrummid Translation: We have the power to sigh in the same rhythm with the field / to glide like a river without mowing paths to the meadow / let us spit spells and spray sparks / our hearts are solstice shaman drums "*Tule tantsime...", p. 14 Järve põhjas elab üks poiss / ta jõekarpilne hõõgub / ja kannab endas pärlit — see / on ta süda. silmad / on tühjus / see poiss püüab lambaid / ja mängib karjasepilli / ja pärast kraasib villa / et kolm õde pilkases koopas / saaks kedrata aega Translation: A boy lives at the bottom of the lake / his freshwater mussel body glows / and carries a pearl — this / is his heart. eyes / are emptiness / this boy catches sheep / and plays the shepherd's pipe / and afterwards cards wool / so that three sisters in a pitch-black cave / can spin time "Põhjapoiss", p. 16 Meie maad on üsna soised, meie härjad / jäärapäised, meie naised mitme väega, meie / mehed kuldse käega. / Meie maad on rabedad, meie naabrid kadedad / meie loomad usinad, armastame sosinal / kusagilt voolas siia me veri, silmapiiril / loksuv läänemeri / sirutas juured ja jätked, jõi neid jõgesid / ja järvi / värvis maastiku koduvärvi Translation: Our lands are quite soppy, our oxen / headstrong, our women of multiple powers, our / men with golden hands. / Our lands are brittle, our neighbors envious / our animals diligent, we love in a whisper / from somewhere our blood flowed here, on the horizon / the lapping Baltic Sea / stretched roots and extensions, drank those rivers / and lakes / colored the landscape home-colored "Meie maad on üsna soised...", p. 23 Me elasime laulus, juurdunud / kuuniitidesse, mis tõstsid me jalgu / ja liigutasid käsi. mul olid janusised / huuled ja ma jõin ööd nagu kõrbeline Translation: We lived in song, rooted / into moon threads that lifted our legs / and moved our hands. I had thirsty / lips and I drank the night like a desert dweller "Laul", p. 31 Category:Estonian poets Category:Estonian teachers